Burgundia segu (floristidele)

Burgundija segu (lillekasvatajatele abiks).
Floristi komplekt: kasutatakse pihustamiseks lilledele, mida kasvatatakse kasvumajades ja avamaal.
Ei jäta plekke lehtedele!
Komplekt sisaldab vasksulfaati 100 g ja kaltsineeritud soodat 125 g.
Kasutamine: 10 L töölahuse valmistamiseks on vaja lahustada 100 g vasksulfaati ja 125 g kaltsineeritud soodat. Kõigepealt lahustage eraldi nõudes 100 g vasksulfaati 5 L vees ja 125 g kaltsineeritud soodat 5 L vees. Seejärel aeglaselt segades valage soodalahus vasksulfaadilahusega kokku.
Säilivusaeg on piiramatu.

Burgundia vedelik (spetsiaalselt lillekasvatajatele bordoo vedeliku asendajana).
* Vasksulfaat – vanim ja efektiivsem vahend, mis mõeldud viljapuudele, põõsastele, viinapuudele jt taimedele kaitseks mitmesuguste seenhaiguste eest.
Vasksulfaadi tähtsaim komponent on vask, see on ühtlasi ka enamuste taimede ja loomade tähtsaim mikroelement. Rohkem kui sajandivanuse kasutamise kogemus kinnitab tema mittekahjulikkust taimede kasvule.
Kõige levinum ja kindlam fungitsiid on bordoo segu (vedelik), mis valmistatakse vahetult vasksulfaadi vesilahust ja värskeltkustutatud lupja segades. Antud ühendis kasutatakse lupja vaba väävelhappe, mida leidub vasksulfaadis, neutraliseerijana, aga samuti kleepainena, mis tagab suhteliselt pikaajalise vasksulfaadi kristallide säilimise viljapuude ja marjapõõsaste lehtedel ja võrsetel. Peale selle kindlustab lubjasuspensioon bordoo segu kinnitumise lehepinnale, jagades sellele ühtlaselt vase molekule.
Tagavaraks ei saa bordoo segu valmistada, kuna hoidmisel osakesed kiiresti kleepuvad kokku ja sadestuvad, nii et segu muutub kasutuskõlbmatuks. Vaatamata tema väärtustele on bordoo segul ka kahjuks puudusi …
Bordoo segu kokkusegamine, kurnamine on üsna ebamugav protseduur, mida tehakse selleks, et vältida pritsimisel pritsi ummistumist lubjasademega.
Selles mõttes on edukam preparaat burgundia vedelik, mille koosseisus kasutatakse lubja asemel kaltsineeritud soodat. Erinevalt lubjast lahustub kaltsineeritud sooda jäägitult nagu ka vasksulfaat ning annab burgundia vedelikule terve rea eeliseid võrreldes bordoo seguga.
Eelkõige kleepub burgundia vedelik paremini ja säilib töödeldud pindadel kauem. Fungitsiidide paremaks kleepumiseks taimede pinnale võib töölahusele lisada piima või vadakut, silikaat- või kaseiinliimi, seepi.
Miks võib burgundia vedelikule, mis valmistatakse vasksulfaadist ja kaltsineeritud soodast, lisada mistahes eelpoolnimetatud ainetest, aga bordoo segule, mis valmistatakse vasksulfaadist ja kustutatud lubja suspensioonist ei või seepi lisada?
Vastus: kaltsium, mis sisaldub bordoo segus, moodustab seebiga lahustumatuid ühendeid, mis kokkukleepunud tükikestena ummistavad pritsi pihusti. Burgundia vedelikus kaltsiumit ei ole, seepärast võib kleepuvuse suurendamiseks lisada seepi.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Taimede kahjurid ja haigused".